Phil Ochs

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2019) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Philip David Ochs (19. detsember 1940 El Paso, Texas – 9. aprill 1976 New York) oli Ameerika protestilaulja ja laulukirjutaja.

Teda tunti kui nutikat, põlgliku huumorit viljelevat, siirast, poliitilise aktiivset, läbinägelikku inimest, kes kirjutas omanäolisi laulusõnade ning omas meeldejäävat lauluhäält. Ta kirjutas 1960. aastatel sadu laule ja andis välja kaheksa albumit.

Ochs esines paljudel poliitilistel õhtutel, sealhulgas ka Vietnami sõja vastastel ja kodanikuõiguste ning tudengiüritustel. Poliitiliselt kirjeldas Ochs ennast kui „vasakule kalduvat sotsiaaldemokraati“. 1968. aasta Demokraatliku Partei konventsiooni protesti maha surumine Chicagos politsei poolt, mõjutas tugevalt Ochsi vaimset seisundit.

1960. aastatel hakkas Ochs muutuma vaimselt ebastabiilseks. Olles alistanud mitmeid probleeme nagu bipolaarse häire ja alkoholismi, võttis ta siiski 1976. aastal endalt elu.

Phil Ochise suuremad mõjutajad olid Woody Guthrie, Peter Seegre, Buddy Holly, Elvis Presley, Bob Gibson, Faron Young, Merle Haggard, John Wayne ja John F. Kennedy. Tema tuntumad laulud on "I Ain't Marching Anymore", "Changes", "Crucifixion", "Draft Dodger Rag", "Love Me I'm a Liberal", "Outside of a Small Circle of Friends", "Power and the Glory", "There but for Fortune" ja "The War Is Over".